ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
Impact Factor (2022): 0.3
JÜRI EESTI KEELES; pp. 86–110
PDF | 10.3176/esa68.05

Author
Raimo Raag
Abstract

One of the most popular Estonian male first names, Jüri, is derived from the name of the Christian martyr Saint George, immortalised in the legend of Saint George and the Dragon as the warrior who rescues a princess by defeating a dragon. The oldest known written attestation of this legend is found in a Georgian 11th century manuscript, the contents of which is retold in the paper. The paper also gives an account of the spread of the personal name Jüri. It is demonstrated that Jüri was among the most popular Estonian male first names in the district of Pärnu already in the 1630s. Numerous family names have been formed from Jüri by adding a derivational suffix or combining Jüri with another word into a compound name. In addition, the element Jüri occurs in compound place names all over Estonia, especially in farm names. The main part of the paper examines common nouns in Standard Estonian and Estonian dialects formed on the basis of Jüri, some of which are related to St. George’s name day on April 23, called jüripäevin the Estonian folk calendar. The significance of this day is accentuated by the fact that the month of April is referred to as jürikuu, literally ‘the month of Jüri’. There are also several names of plants, fishes and birds that have been formed on the basis of jüri. A separate conceptual group is formed by numerous compound words that characterise a person in terms of professional occupation or individual peculiarity, like tindijüri, ‘office worker’, literally ‘ink-Jüri’, or pudrujüri ‘a person talking unclearly’, lit. ‘porridge-Jüri’.

References

Arbusow, Leonid 1913. Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Dritter Nachtrag, vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Mitau: Steffenhagen.

Duden. Onlinewörterbuch. 
https://duden.de

EAÕK = Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Piiskopkonnad. 
https://www.eoc.ee/eesti-apostlik-oigeusu-kirik/piiskopkonnad/?v=a57b8491d1d8

Eisen, M[atthias] J[ohann] 1923. Risti- ja sugunimed Tartu-Võru maakonnas a. 1582. – Eesti Keel (II) 1, 4–10.

EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toim. Peeter Päll. Koost. Peeter Päll, Maire Raadik, Ülle Allsalu, Katrin Hallik, Katre Kasemets, Kristina Koppel, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Geda Paulsen, Lydia Risberg, Arvi Tavast, Mari Vaus. Tallinn: Eesti Keele Instituut 2022–. eki.ee/teatmik/.

EKMS = Andrus Saareste 1958–1964. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm: Vaba Eesti; Indeks. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen 1979. 

EKNR = Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop 2016. Eesti kohanimeraamat. Toim. Peeter Päll, Marja Kallasmaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 
https://www.eki.ee/dict/knr/

EKS = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat I–VII, 1988–2007. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 
http://www.eki.ee/dict/ekss/

EMS = Eesti murrete sõnaraamat I–VII5, 1994–2022. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. 
http://www.eki.ee/dict/ems/

ERL = Eesti rahvalaulude antoloogia I–IV, 1969–1974. Toim. Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat. 

EÜ = Eesti ütlused. 
https://www.folklore.ee/rl/date/robotid/index.html

Farmer, David Hugh 1987. The Oxford Dictionary of Saints. Second Edition. Oxford, New York: Oxford University Press.

Hagu, Paul, Karl Pajusalu 2021. Seto keele teejuht. Värska: Seto Instituut.

Heinsoo, Heinike 2000. Jussit ja Matsit. Henkilönimeä sisältävää henkilöön viittaavaa sanastoa suomessa ja virossa. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.–13. 8. 2000 Tartu. Pars IV. Dissertationes sectionum: Linguistica I. Redegit T. Seilenthal. Curaverunt A. Nurk, T. Palo. Tartu, 328–331. 

Henno, Kairit 2000. Poeglaste eesnimed Pöide eesti koguduse 1801.–1840. aasta sünniregistreis. – Emakeele Seltsi aastaraamat 44–45, 30–41. 

Hermlin, K[arl] 1928. Sõdurite erikeelest Eestis. – Eesti Keel (VII) 5–6, 90–102. 

Hiiemäe, Mall 1984. Eesti rahvakalender III. Tallinn: Eesti Raamat.

Hämäläinen, Simo 1963. Suomalainen sotilasslangi. Ensimmäinen osa. Sanasto. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 273.) Helsinki: Suomalainen Kirjallisuuden Seura. 

Kasik, Reet 2000. Mis nad tulevad meie õue peale ... – Oma Keel 1, 40–41.

Kask, Arnold 1972. Eesti keele ajalooline grammatika. Häälikulugu. 2. tr. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. 

Kendla, Mari 2014. Eesti kalanimetused: kujunemine, levik ja nimetamise alused. (= Humanitaarteaduste dissertatsioonid 37.) Tallinn: Tallinna Ülikool.

KNAB = Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas. 
https://www.eki.ee/knab/knab.htm/

Kobolt, E[rich] 1933. Vanemaid isiku- ja kohanimesid. – Eesti Keel (XII) 2, 50–54.

Kõpp, Juhan 1937. Laiuse kihelkonna ajalugu. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

Lexikon 1995 = Lexikon für Theologie und Kirche. Vierter Band. Franca bis Hermenegild. Freiburg, Basel, Rom, Wien: Herder. 

Liivimaa 1638 = Liivimaa 1638. aasta maarevisjon. Eesti asustusala I. Kaguosa. (= ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna toimetused nr. 1 (7).) Tartu, 1941. 

Loog, Mai 1991. Esimene eesti slängi sõnaraamat. Tallinn: oma kulu ja kirjadega.

Moora, Harri, Aliise Moora 1964. Volkstümliche Zeitrechnung, Arbeitszyklen, Gedenk- und Festtage des Jahres. – Abriss der estnischen Volkskunde. In Zusammenarbeit mit Fachgenossen herausgegeben von H. Moora und A. Viires. Tallinn: Estnischer Staatsverlag, 236–249.

MPEÕK = Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. 

Mäearu, Sirje 1996. Eesnimi liitumi osana. – Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum, Jyväskylä 10.–15.8.1995. Pars V. Sessiones sectionum. Lexicologia & Onomastica. Redegerunt Heikki Leskinen, Sándor Maticsák, Tõnu Seilenthal. Jyväskylä, 261–264. 

Mäearu, Sirje 2002a. Eesnimed apellatiivsete keelenditena. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Mäearu, Sirje 2002b. Pindejürist prügikastikustini. Eesnimelised isikunimetused. – Oma Keel 1, 29–31. 

Mäger, Mart 1994. Linnud rahva keeles ja meeles. 2., täiendatud ning parandatud tr. Talllinn: Koolibri.

Napiersky, Karl Eduard 1843. Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. Erstes Heft. Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel. Riga: W. F. Häcker.

Palli, Heldur 1959. Eesti isikunimedest Harju- ja Järvamaal XVI sajandil. – Keel ja Kirjandus 10, 595–608.

Palli, H[eldur] 1961. Mida kõnelevad isikunimed eestlaste usust XIII–XVI sajandil. – Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 108–127. 

Peegel, Juhan 1959. Venepäraste eesnimede mugandumisest Ida-Saaremaa murdekeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat V (1959). Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 97–101.

Prillop, Külli 2020. Eesti keele ajalooline fonoloogia. – Külli Prillop, Karl Pajusalu, Eva Saar, Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso. Eesti keele ajalugu. (= Eesti keele varamu VI.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 74–168.

Põld, Toomas 1999. Kullamaa katekismuse lugu. Eestikeelse katekismuse kujunemisest 1532–1632. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Pärsik, Liisi 2011. Lõunaeestlaste eesnimedest 1840. aastal. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat IX–X.Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, 138–151. 

Pärsik, Liisi 2012. Eestlaste eesnimede ajalis-ruumilised muutused 19. sajandi II poolel. Magistritöö. Tartu Ülikool. 

Pärsik, Liisi, Taavi Pae 2011. Eesnimede piirkondlikud erinevused Eestis 1840. aastal. – Akadeemia (23) 3, 511–535. 

Raag, Raimo, Pēteris Vanags 2010. Die christliche Terminologie und die Verbreitung christlicher Personennamen im Estnischen und Lettischen im Zeitalter von Reformation und Konfessialisierung. – Matthias Asche, Werner Buchholz und Anton Schindling (Hgg.): Die baltischen Lande im Zeitalter der Reformation und Konfessionalisierung. Livland, Estland, Ösel, Ingermanland, Kurland und Lettgallen. Stadt, Land und Konfession 1500–1721. Teil 2 (Katholisches Leben und Kirchenreform im Zeitalter der Glaubensspaltung, 70). Münster: Aschendorff Verlag, 15–40.

Rajandi, Edgar 1966. Raamat nimedest. Tallinn: Eesti Raamat. 

Roos, Eduard 1962. Eesti eesnimede ajaloost XIX ja XX sajandi vahetusel. – Keel ja Kirjandus 7, 412–421. 

Rootsmäe, L[emming] 1969. Võnnu kihelkonna isikunimed XVIII sajandil. – Keel ja Kirjandus 10, 623–624. 

Rätsep, Huno 1983. Alamsaksa päritolu eesnimedest. – Sõnasõel. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt 6. Tartu Riiklik Ülikool. Eesti keele kateeder. Tartu, 69–74.

Rätsep, Huno 2011. Kolumbus Krisostomus. Kolumbuse-aegsete eesti poisslaste meelisnimedest ja nende päritolust. – Oma Keel 2, 17–26.

Rätsep, Huno 2012. Kolumbus Krisostomus. Kolumbuse-aegsete eesti poisslaste meelisnimedest ja nende päritolust II. – Oma Keel 1, 5–18.

Saar, Evar 2016. Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed XVI ja XVII sajandil. – Õdagumeresuumlaisi nimeq. Läänemeresoomlaste nimed. Names of Finnic People. (= Võro Instituudi toimõndusõq 30. Publications of Võro Institute 30.) Toimõndanuq Jüvä Sullõv. Võro Instituut. Võro, 11–56.

Saar, Evar 2017. Forenames in 16th and 17th century southeastern Estonia. – Personal Name Systems in Finnic and Beyond. (= Uralica Helsingiensia 12.) Ed. by Terhi Ainiala, Janne Saarikivi. Helsinki, 241–286.

Saareste, Andrus 1923. 400-a. vanune keeleline leid Eestis. – Eesti Keel (II) 4, 97–104; 5–6, 136–149.

SAO = Svenska Akademiens ordböcker. 
https://svenska.se

Seppo, Raivo 1994. Eesti nimeraamat. Tallinn: Olion.

SESS = Eva Saar, Paul Hagu, Inge Käsi, Maeve Leivo, Hanna Pook, Karl Pajusalu 2020. Seto eripäraste sõnade sõnaraamat. Toim. Eva Saar, Jüri Viikberg. Tartu, Tallinn: EKSA.

Stackelberg, F[riedrich] von 1928. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat. Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1927. Tartu, Dorpat, 78–254.

Statistikaamet. Nimede statistika. Populaarsed eesnimed. 
http://www.stat.ee/nimed/

Tarand, Kristi (koost.) 1995. Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid. Tallinn: Perioodika. 

Tiik, Leo 1976. Nimesid Saaremaalt XVI ja XVII sajandist. – Keel ja Kirjandus 7, 413–418. 

Uibo, Udo 2014. Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid. Tallinn: Tänapäev.

Uuspõld, Ellen 2000. Mats enne ja nüüd. – Keel ja Kirjandus 8, 598–599.

Vainola, Kätlin, Lemmit Kaplinski 2003. Eesti slängi sõnaraamat. Toim. Andres Aule. Tallinn: Aule Kirjastus.

VAKK = Vana kirjakeele korpus. 
vakk.ut.ee

Walter, Christopher 1995. The Origins of the Cult of Saint George. – Revue des Études Byzantines 53, 295–326. 
https://doi.org/10.3406/rebyz.1995.1911

Weske, Mihkel 1883. Eesti rahwalaulud. Rahwa suust korjanud ja wälja andnud Dr. M. Weske. Teine anne. Tartu: Schnakenburg.

Wiedemann, Ferdinand 1893. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. Zweite vermehrte Auflage. Im Auftrage der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften redigirt von Dr. Jacob Hurt. St. Petersburg: Die Kaiserliche Akademie der Wissenschaften. 

Viikberg, Jüri 2018. Mulgid, mehkad ja odratolgused. Eestlaste paikkondlikust identiteedist. – Sõida tasa üle silla. Raamat eesti keelest ja meelest. Koost. ja toim. Raimo Raag, Jüri Valge. Tallinn, Tartu: EKSA, 24–29.

Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. (= Emakeele Seltsi toimetised 20 (67).) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.

VMS = Väike murdesõnastik I–II, 1982–1989. Toim. Valdek Pall. Tallinn: Valgus.

Õim, Asta 2001. Isikunimetustest eesti fraseoloogias. – Keel ja Kirjandus 8, 554–562. 

Õim, Asta 2007. Sünonüümisõnastik. 2., ümbertöötatud ja täiendatud tr. Tallinn.

Õim, Asta 2017. Fraseoloogiasõnaraamat. Uuendatud ja täiendatud trükk. Toim. Katre Õim. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

ÜS = EKI ühendsõnastik 2021. Sõnaveeb. Eesti Keele Instituut. 
http://sonaveeb.ee

Back to Issue